Mine sisu juurde

Andres Ots

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib eesti näitlejast; ettevõtja kohta vaata artiklit Andres Ots (ettevõtja).
Andres Ots
Andres Ots 1995. aastal
Sünniaeg 3. oktoober 1944 (80-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Amet näitleja ja laulja
Tegev 1965–

Andres Ots (sündinud 3. oktoobril 1944 Tallinnas) on eesti näitleja, laulja ja teatripedagoog.

Väljendusrikast häält meisterlikult kasutavat ja paljudele lavakõnet õpetanud Andres Otsa peetakse üheks paremaks eestikeelsete tekstide esitajaks.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Andres Ots on lõpetanud Tallinna 20. Keskkooli ning õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis prantsuse keelt ja kirjandust (1962–1963).

1968. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (3. lend).

Töö ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Andres Ots töötas enne lavakunstiõpinguid ajalehe Õhtuleht toimetuses (1963–1964) ja lavakunstikateedri laborandina (1964–1965).

Teatrinäitlejana

[muuda | muuda lähteteksti]

Diplomeeritud näitlejana suunati ta tööle Lydia Koidula nimelisse Pärnu draamateatrisse (Endla), kus ta töötas aastatel 1968–1974 ning mängis ka mitmes muusikalavastuses (nt "Servus, Peter", 1970, "Billy Jacki lugu", 1970, ja "Murelimaik", 1971).

Aastatel 1974–2010 töötas Ots näitlejana Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris[1] ning selle kõrvalt 13 ja pool aastat ühtlasi varieteeartistina Viru Varietees.[2]

Tema monotükiga "Lilled Algernonile"[3] avati 26. veebruaril 1983 pidulikult Noorsooteatri Kaminasaal[4] (lavastus on säilinud ETV 1985. aasta salvestisena[5]). Ta on mänginud peaosa draamalavastustes "Biedermann ja tulesüütajad" (1976), "Mozart ja Salieri" (1984), "Äri" (2004), "Vana tango" (2009)[6], "Vanamees ja meri" (2015) jm.[7] Eredat loomingulist sädet pakkunud muusikalavastuste seas on olnud näiteks 1980. aastate alguses mängitud Olav Ehala allegooriline kultusmuusikal/rokkooper "Johnny", mis valmis teatril koostöös ansambliga Ruja ja kus Ots kehastas peategelast merikajakas Johnnyt.[8]

Filmi- ja telesarjanäitlejana

[muuda | muuda lähteteksti]

Andres Ots on näidelnud mängufilmides ("Varastati Vana Toomas", 1970; "Valge laev", 1970; "Sigade revolutsioon", 2004; "Detsembrikuumus", 2008; "Elu hammasratastel", 2018; "Sandra saab tööd", 2021 jm)[9] ning telesarjades ("Ohtlik lend", "Kelgukoerad", "Kättemaksukontor", "Viimane võmm", "Siberi võmm", "Kälimehed" jm)[10].

Üks tema omapärasemaid filmitöid on olnud sõnadeta mustvalge vaatefilm "Etüüdid motelliga" (1975, režissöör Vello Aruoja ja kunstnik Tõnu Virve), kus Andres Ots mängib meespeategelast, Fotograafi, ja tema filmipartner Modelli rollis on Rita Raave. See lühifilm loodi ETV meelelahutusliku saatesarja "Viitevisioon" jaoks.[11]

Õppejõuna

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1996–2016[12] oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavakõne õppejõud (dotsent).

Lauljana

[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsepõlves laulis Andres Ots Heino Kaljuste lastekooris, mille koosseisus tegi juba 10–11-aastaselt kaasa Estonia teatri ooperilavastustes "Padaemand" ja "Boriss Godunov".[13]

Estraadilauljana on Ots tegutsenud alates 1965. aastast, mil ta oli vokaalartist orkestris Rütm. 1968. aastal tuli ta esikohale vabariikliku estraadilauljate konkursi nooremas grupis. Bigbändi Mickeys solistina on ta pälvinud Moskvas Rahvamajanduse Saavutuste Näituse hõbemedali.[14] 1970. aastate alguses esines ta ka ETV menusaates "Horoskoop".[15][16]

Lauljana on talle omane teksti eriliselt rõhutav kupleelik stiil. Tema firmamärgiks sai Arne Oidi "Puuriida laul", mis kõigepealt võitis lauluvõistlusel "Tallinn-70" parima rahvaliku laulu auhinna ja pärast seda sai sõna otseses mõttes rahvalikuks. Estraadilavadel laulis ta rahva südamesse ka sellised laulud nagu Uno Naissoo "Kui tervis läinud käest" ja "Kojamehe laul", Boris Kõrveri "Traktoristide laul", Hans Hindpere "Omad mehed kõik", Arved Haugi "Hüljatud talud" ja "Minu koolipidude tüdrukud" jm.

Eestikeelsete tekstide esitajana

[muuda | muuda lähteteksti]

Väljendusrikast häält meisterlikult kasutavat Andres Otsa peetakse üheks paremaks eestikeelsete tekstide esitajaks.[17][18] Ta on ette kandnud nii klassikute kui ka tänapäevaste autorite luulet ja proosateoseid sadades raadio- ja telesaadetes, lugenud dokumentaal- ja teabefilmide tekste ning teinud sadu muid helisalvestisi.[19] Ainuüksi Eesti Pimedate Raamatukogu tarbeks on ta sisse lugenud ligi 300 audioraamatut.[20] Tema häälega esitatud raamatute seas leidub igale eale ja maitsele midagi, olgu see Astrid Lindgreni "Meisterdetektiiv Blomkvist", Jaroslav Hašeki "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil", mõni Valdur Mikita lingvistiline arutlus, Toomas Sullingu aimeraamat "Südamega südamest" või hoopis mõni kriminull või ulmelugu.[21]

1980. ja 1990. aastatel oli ta sage esineja Eesti Raadio huumorisaates "Meelejahutaja".[22][23]

1980. aastal tunnistati ta parimaks etlejaks Voldemar Panso nimelisel konkursil. 2013. aastal valisid nägemispuudega inimesed Andres Otsa ülekaalukalt parimaks heliraamatute meeslugejaks.[24] 2013. aastal pälvis ta elutöö eest Karl Adra nimelise auhinna. Teatriteadlase Lea Tormise hinnangul on kauaaegne lavakõne õppejõud Andres Ots näitleja ja lauljana olnud ise sisulise, aga ka väga värvika ja vaimuka kõnekasutuse parim näide.[25]

"Vettinud peiari laulud"

[muuda | muuda lähteteksti]

Paul-Eerik Rummo on Andres Otsale pühendanud luuletsükli "Vettinud peiari laulud", millele on muusika kirjutanud (1968–1971) Rein Rannap. Andres Otsa enda, aga ka ansambli Ruja ja paljude teiste esituses on eriti tuntuks lauldud just tsükli neljas osa "Õhus on kõike".[26][27]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Andres Otsa vanemad olid näitlejad Jori Ots (kasutatud ka nimekujusid "Georg Ots"[30] ja "Georg-Aleksander Ots"[31]) ja Made Varango.

Ta on olnud abielus näitleja Helje Soosaluga. 1982. aastast on ta abielus pedagoog Elin Otsaga, nende poeg on poplaulja ja näitleja Aleksander Ots (sündinud 1983).

Pere maakoduks on Saaremaal Kotlandi külas asuv Koerasitamätta.[32] Saaremaal ringi liikudes eelistab Andres Ots sõita jalgrattaga. Ta lööb kaasa kohalikus kultuurielus: on näidelnud lavastaja Väino Uibo kutsel Salme vallateatri suurlavastuses "Läänemere isandad" (alates 2010)[33], mitmekesistanud Taritu rahvamaja ja tubateatri üritusi ning laenutab mitmest kohalikust raamatukogust raamatuid. Saarlased nimetavad teda patoloogiliseks lugejaks.[34]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Koosseisud Tallinna Linnateater
  2. ↑ Jaanus Kulli. Andres Ots: „Olen jõudnud sellesse toredasse ikka, kus sa näed, kuidas sõbrad lähevad, kuidas lähevad inimesed, kes on sulle tähtsad.“ Õhtuleht.ee, 03.10.2020.
  3. ↑ "Lilled Algernonile" Tallinna Linnateatri koduleht. Vaadatud 04.10.2024.
  4. ↑ Sven Karja. Monolavastused Eesti teatris 1973–2005 Magistritöö. Tartu Ülikool, 2005.
  5. ↑ "Lilled Algernonile". Andres Otsa monoetendus ERR Arhiiv, 21.11.1986.
  6. ↑ "Vana tango" Tallinna Linnateatri koduleht. Vaadatud 04.10.2024.
  7. ↑ "Vanamees ja meri" Tallinna Linnateatri koduleht. Vaadatud 04.10.2024.
  8. ↑ Jaanus Kulli. Andres Ots: Rokkooper „Johnny“ oli paras okas mõne seltsimehe tagumikus Õhtuleht.ee, 27.01.2021.
  9. ↑ Andres Otsa osalusega filmid Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 03.10.2024.
  10. ↑ Näitleja Andres Ots andmebaasis IMDb. Vaadatud 03.10.2024.
  11. ↑ "Etüüdid modelliga" (1975) Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 22.10.2024.
  12. ↑ Andres Ots – 80 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht. 03.10.2024.
  13. ↑ Jaanus Kulli. Andres Ots: „Olen jõudnud sellesse toredasse ikka, kus sa näed, kuidas sõbrad lähevad, kuidas lähevad inimesed, kes on sulle tähtsad.“ Õhtuleht.ee, 03.10.2020.
  14. ↑ Jaanus Kulli. Teenetemärk 2021 | Andres Ots: „Olen väga õnnelik, et esimest korda on mind tunnustatud mitte kui ainult näitlejat ja lauljat, vaid ka kui teatripedagoogi.“ Õhtuleht.ee, 23.02.2021.
  15. ↑ Ülle Kask. "Horoskoobi" lauluvõistluse fenomen. Kuulutaja, 22.05.2015.
  16. ↑ „Horoskoop“ tähistas 50. aastapäeva Õhtuleht.ee, 16.10.2018.
  17. ↑ Priit Põldma. 2. osa. Raamatud, mis räägivad inimhäälel Levila.ee, 8/2022.
  18. ↑ Lea Tormis: Andres Otsal on oluline roll eesti kultuurielus ERR Menu, 21.03.2013.
  19. ↑ Andres Otsa esitatud tekstide helisalvestisi E-kataloogis ESTER. Vaadatud 03.10.2024.
  20. ↑ Andres Otsa loetud raamatuid Eesti Pimedate Raamatukogu koduleht. Vaadatud 03.10.2024.
  21. ↑ Priit Põldma. 2. osa. Raamatud, mis räägivad inimhäälel Levila.ee, 8/2022.
  22. ↑ Marko Kadanik. „Meelejahutaja“ telgitagused: eetris särasid näitlejad, kuid suurima töö tegi ära Priit Aimla Õhtuleht.ee, 25.08.2018.
  23. ↑ Andres Otsa etteastetega "Meelejahutaja" saateid ERR Arhiiv. Vaadatud 06.10.2024.
  24. ↑ Jaanus Kulli. Teenetemärk 2021 | Andres Ots: „Olen väga õnnelik, et esimest korda on mind tunnustatud mitte kui ainult näitlejat ja lauljat, vaid ka kui teatripedagoogi.“ Õhtuleht.ee, 23.02.2021.
  25. ↑ Lea Tormis: Andres Otsal on oluline roll eesti kultuurielus ERR Menu, 21.03.2013.
  26. ↑ Jaanus Kulli. Andres Ots: „Olen jõudnud sellesse toredasse ikka, kus sa näed, kuidas sõbrad lähevad, kuidas lähevad inimesed, kes on sulle tähtsad.“ Õhtuleht.ee, 03.10.2020.
  27. ↑ "Vettinud peiari laulud" Eesti Muusika Infokeskuse koduleht. Vaadatud 03.10.2024.
  28. ↑ Andres Otsa lauluõhtu "Laulud sõelal" Tallinna Linnateater. Vaadatud 22.10.2024.
  29. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  30. ↑ Jüri Aarma. Andres Ots: Kirjade järgi olen jah Georg Otsa poeg Maaleht.ee, 27.09.2014.
  31. ↑ Andres Otsa poeg Aleksander: isa järel jooksmine on mu elu defineerinud ERR Menu, 30.09.2024.
  32. ↑ Fotod: Koerasitamätta saunik Andres Ots kohtus Taritu küla rahvaga Maaleht.ee, 03.11.2014.
  33. ↑ Veljo Kuivjõgi. Andres Ots tegi laupäeval oma debüüdi harrastusteatris Meie Maa, 30.08.2010.
  34. ↑ Kaja Tampere. Andres Ots on patoloogiline lugeja Saarte Hääl, 18.08.2014.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Andres_Ots&oldid=6747628"